VIRTUAALREAALSUSE LAHENDUSED JA PRAKTILISED RAKENDUSED

Augmenteeritud reaalsus (AR) ehk liitreaalsus

Kui virtuaalreaalsus ümbritseb vaataja täielikult digitaalse maailmaga, siis augmenteeritud reaalsus (AR või liitreaalsus) lubab digitaalset sisu vaadata nii, et see on kuvatud pärismaailma peale. Selle jaoks võib kasutada nii spetsiaalseid AR-prille või ka näiteks nutitelefoni kaamerat. AR-l on tohutu arengupotentsiaal ja tehnoloogia arenedes on rohkem kui kindel, et maailma vaatamine läbi mingi seadme saab meie igapäevaks.

Tegelikult on meie igapäev juba liitreaalsus – guugeldamine, nutitelefoni kalkulaator, kaardirakendused – me oleme juba harjunud, et need töövahendid on meil pidevalt olemas. Augmenteeritud reaalsus on järgmine samm, mis lubab meil sellist funktsionaalsust näha ka visuaalselt enda ümber, ilma et peaksime istuma arvuti taha või taskust nutitelefoni välja võtma. See on eriti vajalik tegevuste ja ametite korral, kus inimene ei saa kasutada oma käsi – näiteks kui need on määrdunud või hõivatud teiste tegevustega.

Virtuaalreaalsus ja augmenteeritud reaalsus on mõlemad vajalikud erinevate asjade jaoks. Virtuaalreaalsus lubab meil olla täielikult ümbritsetud digitaalse keskkonna poolt, nii et meie aju jääb seda uskuma. Augmenteeritud reaalsus muudab meie igapäevaelu mugavamaks, kuvades meie jaoks digitaalseid objekte pärismaailma. Kui aga AR eksisteerib pigem prototüüpide ja esimeste katsetuste tasemel, siis VR on jõudnud oma arengus sellesse etappi, kus igast tehnikapoest on võimalik mingisuguseid VR-prille osta. See ei tähenda mitte ainult paremat kättesaadavust VR-seadmete osas, vaid ka sisu ja selle valmistamise tööriistade arengut. See tähendab, et sisu valmistamise osas on VR eelisseisus ning iga AR projekti puhul tuleks mõelda, kas sama asja saab teha ka VR-s? Kunagi jõuab tehnoloogia tasemele, kus samu seadmeid saab kasutada nii VR-i kui AR-i jaoks, aga aeg võib olla veel kaugel.

Nii Apple kui Google on avalikuks kasutamiseks välja andnud oma augmenteeritud reaalsuse platormi (vastavalt ARKit ja ARCore) ning paljud tehnoloogiafirmad pakuvad neile konkurentsi – Facebook, Microsoft ja teised. Telefonikaamera on kõige laiemale publikule kättesaadav seade, läbi mille liitreaalsust vaadelda, kuid turule on jõudnud ka esimesed augmenteeritud reaalsuse seadmed.

Microsoft Hololens

Microsoft Hololens

Arvutiga prillid, mis võimaldavad kuvada 3D objekte ja nendega käte abil interakteeruda. Peamiseks probleemiks kõrge hind ja kitsas vaateväli. Hind: umbes 3000 eurot, uut versiooni võib oodata 2019. aastast.

Google Glass

Google Glass

2013. aastal suure käraga läbi kukkunud virtuaalreaalsusprillide uusversioon on tänapäeval kasutuses mitmetes tehastes ja muus tööstuslikus asutuses. Hind: umbes 1500 eurot, pole laialt kättesaadav.

Magic Leap

Magic Leap

Tohutuid investeeringuid saanud augmenteeritud reaalsuse start-up, mis pakub peaseadet, mis ühendub juhtmega vööl kantava seadmega. Hind: umbes 2250 eurot, poolavalikult tuli välja 2018. aasta augustis.

KONTAKT

Kontaktivormi kaudu saadetud teade jõuab otse Liliti postkasti (lilit.palmar@maruVR.ee) ning ta vastab sinu küsimustele esimesel võimalusel.

Lilit Palmar

Lilit Palmar

Tegevjuht | Juhatuse liige

lilit.palmar@maruVR.ee
+372 555 22306

Maru VR Productions OÜ